fbpx

Muusikateraapia

Tänapäevaste teadusuuringute tulemuste paremaks võrdlemiseks on muusika jagatud tinglikult kahte rühma: stimulatiivseks ehk ergutavaks (kiire tempo, rõhutatud rütm, valjus, vahelduv dünaamika, palju mitteseotud liikumisi, etteaimamatud muutused) ning sedatiivseks ehk rahustavaks muusikaks (aeglane tempo, harmoonia ja meloodia rõhutamine, mahedad tämbrid, kitsas diapasoon, etteaimatavad muutused).

Muusika füsioloogilist toimet puudutavad uuringud näitavad, et muusika avaldab mõju inimese südame tööle. Enamus uurimusi on näidanud, et stimulatiivne muusika suurendab südame löögisagedust, sedatiivne muusika aga vähendab.

Muusika mõjutab hingamissagedust. Enamuses uuringutes on leidnud kinnitust tõsiasi, et stimulatiivne muusika suurendab ja sedatiivne muusika vähendab hingamissagedust. Sügav rahulik hingamine tekitab inimeses rahutunnet, võimaldab kontrollida oma tundeid, parandab mõttetegevust ja ainevahetust.

Muusika toimet muskulaarsetele reaktsioonidele on uuritud peamiselt elektromüograafi abil ning kehalisi reaktsioone jälgides. On leitud, et sedatiivne muusika vähendab lihaspingeid ja muskulaarset aktiivsust.

Paljud teadlased on uurinud muusika mõju ajutegevusele. Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et inimesele meeldiva muusika poolt esile kutsuv mõnutunne põhjustab ajus toimuva keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn looduslikud mõnuained, millel võib olla tugev heaolutunnet esilekutsuv ja valu leevendav toime.

Muusika poolt esile kutsutud psühholoogilisi reaktsioone on põhjalikumalt uuritud 20. sajandi teisel poolel.

Muusika annab võimaluse emotsioonide stimuleerimiseks, väljendamiseks ja jagamiseks.

Muusika aitab vähendada ängistust ja stressi, kuna loob võimaluse alateadlike impulsside teadvustamiseks ning nende väljaelamiseks.

Väidetakse, et muusika kaasabil lõõgastumine on efektiivsem kui ilma muusikata. Relaksatsioonimuusikana on eelistatav peamiselt instrumentaalne sedatiivne muusika. Tähtis on, et relaksatsiooni eesmärgil kasutatv muusika ei sisaldaks kuulaja jaoks segavaid, erutavaid, ehmatavaid või ärritavaid elemente.

Enamikule inimestele peetakse rahustavaks muusikat, mille tempo on umbes 60 lööki minutis, see on rahunenud inimese südame keskmine löögisagedus.

Väidetavalt on igal inimesel oma sisemine rütm, mille määratlevad peamiselt südame löögisagedus, hingamissagedus, liigutused ja kõne.

Ühe võimalusena oma rütmides olla annab atemporaalne muusika – muusika, millel ei ole kindlat tunnetatavat tempot, mis lihtsalt kulgeb.

NeoQi kookonisse kuuluvad muusikaprogrammid on koostatud eelpool nimetatud muusika omadusi arvesse võttes. Programm üks ja kaks on atemporaalsed ja põhinevad erinevatel helidel. Programm kolm ja neli põhinevad sedatiivset muusikat iseloomustavatel näitajatel.