Infrapunakiirgus on inimorganismile soojendavalt mõjuv ümbritseva keskkonna faktor. Infrapuna kiirguste neeldumisel kudedesse tõused kehatemperatuur kutsub esile reaktsioonid kohaliku (hüpertermia, veresoonte läbitungivuse suurenemine jm) ja üldise iseloomuga (ainevahetusprotsesside aktiveerumine, termoregulatsioon jm). Inimsilmale nähtamatu infrapunane kiirgus omab väga tugevat soojusenergiat, mis tungib kudedesse 3-7 sügavusele.

Teadusele ei ole teada infrapunakiirguse kahjulik mõju inimesele, tal puudub igasugune sugulus ültraviolett või röntgenkiirgusega, olles täiesti turvaline inimese organismile. Infrapunane kiirgus või soojuskiirgus – see on soojuse levimise viis, mis avaldab eriti kasuliku toime elavale organismile.

Infrapunases spetkris on piirkond, kus on laineid 7 kuni 14 mikromeetrit, nn keskmise lainepikkusega osa, mis avaldab inimese organismilie tõsiselt ainulaadse kasuliku mõju. See infrapunakiirguse osa vastab inimese enda keha poolt kiirgavale kiirgusele, ligikaudu 10 mikromeetrit. Seepärast igasugune väline kiirgus sellise lainepikkusega on meie organismi poolt eriti positiivselt omistatud.

Samuti eksisteerib kaug – või pikalainelise infrapunase kiirguse mõiste. See nähtus liigitatakse kaheks. Esimene nendest on üldtugevdava toimega, mis aitab kehal võidelda paljude tuntud haigustega, tugevdab immuunsüsteemi, tõstab organismi looduslikku vastupanuvõime, aitab vananemise vastu. Teine on otsese ravitoimega vaegustele, millega inimene puutub kokku igapäevaselt. Pikad lained tungivad organismi palju sügavamale, kutsudes esile maksimaalse soojenemise. Just sellel omadusel põhineb soojaravi meetod, mis on laialt kasutatav füsioteraapia keskustes eri riikides.

Kaasaegsed uuringud biotehnoloogia valdkonnas on näidanud, et just nimelt pikalaineline infrapunane kiirgus omad erilist tähtsust kõikide eluvormide arengul Maa peal. Sel põhjusel nimetatakse seda kiirgust ka biogeneetiliseks kiirguseks või elu kiirteks. Kuna meie keha kiirgab infrapunaseid kiiri, vajab ta oma varude täitmiseks samuti kiirgavat soojust. Kui see kiirgus hakkab vähenema või ei ole regulaarne, inimese organism muutub vastuvõtlikumaks erinevatele haigustekitajatele ja üldise enesetunde halvenemise mõjul vananeb kiiremini.  Infrapunakiirgus normaliseerib ainevahetus protsesse ja kõrvaldab haiguse tekkepõhjuse, mitte ainult ei leevenda selle kulgu ega sümptomeid.

Teadlased on ära märkinud, et infrapunane kiirgus parandab vereringlust, aga infrapunakiirte poolt esile kutsutud hüpertermia avaldab valu leevendavat toimet. Samuti on täheldatud, et kirurgiline sekkumine, mis on teostatud infrapunaste kiirte all, omab teatud eeliseid – operatsioonijärgsed valud talutakse kergemini, rakud taastuvad kiiremini, väheneb operatsiooni šoki ja selle tagajärgede tekke tõenäosus.

Infrapunaste kiirte kasutamine põletada saanud patsientide puhul, loob eeldused nekroosi kõrvaldamisele ja varajase autoplastika teostamisele, vähendab palaviku kestvust, aneemia süvenemist, ennetab haiglasisese infektsiooni arenemist. Infrapunane kiirgus samuti aitab nõrgestada mürkkemikaalide toimet, ɣ-kiirgust, soodustade immuniteedi tugevnemisele. On täheldatud, et protseduurid kasutades infrapunaseid kiire kiirendavad gripihaigete tevenemist ja võivad olla heaks profülaktiliseks viisiks külmetushaiguste vältimisel.

Infrapunaste kiirte sattumisel inimorganismi keemilisel tasandil reageerivad kõige pealt vee molekulid (nagu on teda, inimese keha koosneb 70% ulatuses veest). Need aktiviseeritud molekulid reanimeerivad rakke ja stimuleerivad vereringlust, mis lõppkokkuvõttes ei saa jätta avaldamata mõju ainete vahetusele, kuna paraneb rakkude hapnikuga varustus, toimub rasvade lõhustumine, väheneb happelisuse tase.

Sellisel viisil, infrapunased kiired mõjuvad soodsalt inimorganismile tervikuna, aidates kaasa paljude haiguste ravimisele ja ennetamisele. Infrapunased kiires avaldavad ravivat mõju luumurdude paranemisel, aktiveerivad ainevahetust halvatud organites ja üleüldse kehas, stimuleerivad kilpnäärme tööd, soodustavad haavade paranemist, aitavad võidelda rasvumisega.